Basenji on \u00fcldiselt v\u00e4ga terve ja pika elueaga koerat\u00f5ug. <\/b>Riikides, kus basenjisid on rohkem ja nende ajalugu on pikem, on leitud, et noorte ja keskealiste basenjide suurimaks \u00a0surmap\u00f5hjuseks \u00a0on liiklustraumad – Soomes n\u00e4itks ca\u2019 30 % k\u00f5igist surmadest. Kuid ka basenjisid kummitavad haigused, millest osade tekkeriski saab koertele tehtavate terviseuuringutega v\u00e4ltida v\u00f5i viia neid riske miinimumini.\u00a0 Viimasel aastak\u00fcmnel on hakatud j\u00e4rjest rohkem t\u00e4heldama ka allergiate teket<\/b> – seda tegelikult k\u00fcll k\u00f5igil koerat\u00f5ugudel. Enamasti on tegemist toiduallergiatega ja selle laialdase leviku t\u00e4psemad p\u00f5hjused on teadmata.<\/p>\n
Samuti on basenjide\u00a0viimase aja\u00a0probleemiks\u00a0 p\u00f5iekivid<\/strong>. Sellel on ilmselt ka geneetiline taust (vt ka ts\u00fcstinuuria), kuid probleemi avaldumist soodustab basenjide jaoks ebasobiv toitumine. Oma ajaloo jooksul ei ole basenjid t\u00f5en\u00e4oliselt saanud nii palju valku, kui on t\u00e4nap\u00e4eva kuivtoidus, pealegi on nad saanud suurema osa veest toidust. Seega peaksid nad koos toiduga saama rohkem vett ja v\u00e4hem valku.<\/p>\n <\/p>\n P\u00e4riliku taustaga probleemidest\u00a0<\/b><\/p>\n \u00a0Ca\u2019 60-70% basenjidest esineb kergekujuline nabasong<\/b>, mille v\u00e4rati l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ei ole suurem kui 2-5 mm. See on p\u00e4rilik arenguh\u00e4ire, kus nn. naban\u00f6\u00f6ri ring ei sulgu korralikul ning naba kohal oleva k\u00f5hrelise plaadikese kinnitumine on h\u00e4iritud. Tavaliselt sopistub sellisest avast naha alla l\u00e4bi pisut rasvkudet, see pitsub, j\u00e4\u00e4b selliseks nagu ta on ning 99% juhtudest pole see koerale ohtlik ega sega tema elu. V\u00e4liselt on see n\u00e4htav v\u00e4ikese \u00fcmara moodustisena naba kohal. \u00dcldjuhul ei vaja need ravi (operatsiooni) ja neid koeri v\u00f5ib kasutada aretuses. \u00a0\u00dcksikutel juhtudel, \u00a0kui song on suurem,\u00a0 v\u00f5ib see osutuda ohtlikuks, sest suuremast avast v\u00f5ib v\u00e4lja sopistuda ka osa soolest ja sel puhul vajab koer kiiret kirurgilist ravi. Aretusest tuleks kindlasti v\u00e4lja j\u00e4tta suure nabasongaga koerad ja need koerad, kes annavad suurte songadega j\u00e4rglasi.<\/p>\n Fanconi s\u00fcndroom (FS) <\/b> on neerupuudulikkuse s\u00fcndroom, mille t\u00f5ttu on h\u00e4iritud neerude kaudu teatud toitainete tagasiimendumine (gl\u00fckoos, aminohapped, vitamiinid jt.). Haigus on ravimatu. Ilma toetava ravi ja organismi seisundi stabiliseerimiseta v\u00f5ib olukord v\u00e4ga kiiresti halveneda.\u00a0 S\u00f5ltuvalt haiguse kulu \u00e4gedusest ja organismi \u00fcldseisundist, on raviga v\u00f5imalik m\u00f5neks ajaks looma seisundit parandada ja seda ka suhteliselt stabiilsena hoida. Haiguse esmased m\u00e4rgid avalduvad tavaliselt vanuses 4-8 aastat, need on \u00fcldiselt liigne joomine ja urineerimine, kaalulangus, halb karvastik jms.<\/p>\n FS kandub edasi retsessiivselt: \u00a0koerad jagunevad selles osas geneetiliselt FS geeni vabad (Fa clear<\/i>), geeni kandjad (Fa carrier<\/i>) ja nn. 2 geeni kandjad (geen on saadud m\u00f5lemalt vanemalt, Fa affected<\/i>). Viimased on need isendid, kes 99,9 % t\u00f5en\u00e4osusega haigestuvad.<\/p>\n Aastast 2007 on v\u00f5imalik k\u00f5ikide basenjide FS geeni kandvust DNA testiga m\u00e4\u00e4rata \u2013 sel ajal \u00a0k\u00e4is tulemuse ette veel s\u00f5na “t\u00f5en\u00e4oliselt” (n\u00e4iteks probably clear<\/i>). 2011 septembrist on aga v\u00f5imalik DNA-testiga m\u00e4\u00e4rata k\u00f5ikide basenjide kindel FS staatus ja sellest ajast enam s\u00f5na probably<\/i> \u00a0ei kasutata. Varasemalt testitud aretuskoerad soovitatakse kindlasti uue testiga \u00fcle kontrollida. Et v\u00e4ltida haigete koerte s\u00fcndi, peavad aretuskoerad olema \u00a0FS osas testitud.<\/p>\n Paari moodustamisel on keelatud kasutada kombinatsioone, kus j\u00e4rglasel on v\u00f5imalus saada haigusgeen m\u00f5lemalt vanemalt. FS DNA testi saab tellida siit: https:\/\/secure.offa.org\/cart.html<\/a>. Samas on ka avalik andmebaas varem testitud koerte tulemustega.<\/p>\n H\u00fcpot\u00fcreoidism<\/strong> ( HT, hypothyroidism)<\/em> on l\u00fchidalt kilpn\u00e4\u00e4rme hormooni vaegus, mist\u00f5ttu on h\u00e4iritud paljud kehafunktsioonid. HT-d arvatakse basenjide hulgas olevat rohkem, kui keskmiselt koerte hulgas. HT-d jagatakse primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks. Enamlevinud on primaarne HT, mida enamasti p\u00f5hjustavad autoimmuunne l\u00fcmfots\u00fctaarne t\u00fcreoidiit( ALT\/ autoimmune lymphocytic thyroiditis<\/em>) v\u00f5i idopaatiline folliikulite atroofia (IFA\/idiopathic follicular atrophy<\/em>). Autoimmuunne l\u00fcmfots\u00fctaarne t\u00fcreoidiit arvatakse olevat p\u00e4rilik, pol\u00fcgeense edasikanduvuse ja perekondliku eelsoodumusega. IFA on nn teadamata p\u00f5hjusega kilpn\u00e4\u00e4rme rakkude kadumine. Arvatakse siiski, et 75 % idiopaatilisest rakkude kaost on ALT j\u00e4tk v\u00f5i l\u00f5ppstaadium – seega p\u00e4rilik. Vaid ca’ 25 % juhudest on rakkude h\u00e4vimine seletamatu p\u00f5hjusega. See seisund avaldub reeglina vanematel koertel (v\u00e4ga harva noortel). T\u00f5elist IFA-d ei loeta enamasti p\u00e4rilikuks.<\/p>\n HT tunnused v\u00f5ivad olla kehakaalu t\u00f5us, halb karva kvaliteet ja v\u00e4henenud aktiivsuse tase, letargia, agressiivsus, aga ka nt. viljatus, krambid jm. Esmane avaldumine v\u00f5ib esineda juba noortel t\u00e4iskasvanutel (vanuses 2-3 aasta). Diagnoosimiseks kasutatakse vereanal\u00fc\u00fcse ja anamneesi andmeid. Eelnevalt korras olnud vereproovid ei v\u00e4lista haigestumist hilisemas vanuses. T\u00e4ielikku tervistumist haigusel ei ole, kuid \u00fcsna edukalt kasutatakse asendusravi, manustades koertele kipn\u00e4\u00e4rmehormooni. Asendusravi on eluaegne.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n PPM<\/b> (persistent prepupillary membrane<\/i><\/b>) ehk persisteeriv pupillaarmembraan on basenjide hulgas \u00fcsna levinud. Tavaliselt on see kliiniliselt ebaoluline h\u00e4ire ja ei p\u00f5hjusta koerale probleeme. Pupillarmembraan on lootel normaalne ja peaks taandarenema esimese ca 7-9 elun\u00e4dala jooksul. Kui seda ei juhtu, nimetataksegi seda n\u00e4htust PPM. PPM on oftalmoskoobiga diagnoositav juba v\u00e4ga varases eas nt. kui kutsikad 7 n\u00e4dalat vanuselt. \u00a0Kuid sel ajal on siiski veel v\u00f5imalus, et PPM taandub. PPM v\u00f5ib olla \u00fches v\u00f5i m\u00f5lemas silmas. PPM kiude v\u00f5ib olla \u00fcks v\u00f5i mitu ja need kiud v\u00f5ivad ulatuda erinevatesse silmakihtidesse (iris, kornea, l\u00e4\u00e4ts). PPM v\u00f5ib m\u00f5jutada koera ka kliiniliselt, kui kihte on palju, nad on laiad, ulatuvad s\u00fcgavamale – siis v\u00f5ib see viia kuni sarvkesta ja l\u00e4\u00e4tse h\u00e4gustumiseni. \u00dcldiselt ei soovitada kasutada aretuses paari, kus m\u00f5lemal koeral on PPM.<\/p>\n Progresseeruv v\u00f5rkkesta atroofia ehk PRA (Progressive Retinal Atrophy<\/i>)<\/b> on\u00a0 silma v\u00f5rkkesta haigus, mille esimestes faasides v\u00f5ivad kliiniliseks tunnusteks olla pupillli laienemine ehk \u201es\u00e4rav silm\u201c ja nn. kanapimedus ehk h\u00e4iritud n\u00e4gemine h\u00e4maras. Haigus v\u00f5ib l\u00f5ppeda koera pimedaksj\u00e4\u00e4misega. Tavaliselt j\u00e4\u00e4b koer pimedaks 1-2 aasta jooksul peale PRA diagnoosi saamist. PRA- d v\u00f5ib esineda k\u00f5ikidel t\u00f5ugudel. PRA-d peetakse p\u00e4rilikuks, kuid t\u00e4pne p\u00e4randumise mehhanism pole teada. Erinevatel t\u00f5ugudel on kindlaks m\u00e4\u00e4ratud erinevaid retsessiivse p\u00e4randuvuse vorme.\u00a0 Haigusel on erinevaid t\u00fc\u00fcpe, mist\u00f5ttu PRA v\u00f5ib avalduda 1-8 aastastel koertel.\u00a0 Basenjidel esineb tavaliselt hilise avaldumisega PRA, mispuhul esimesed s\u00fcmptomid avalduvad reeglina keskeast ( 4-6 aasta vanusest) alates.\u00a0 PRA v\u00f5imalikult varaseks diagnoosimiseks on soovitatud \u00fcle 5 aastastel koertel teha iga-aastane silmade kontroll.<\/p>\n Kogenud silmaarst suudab m\u00e4\u00e4rata PRA-d \u00fcsna varases j\u00e4rgus oftalmoskopeerimisel (enne kui koera omanik on m\u00e4rganud muutusi koera k\u00e4itumises). Kahjuks ei ole uuringutega enne 8-9 aasta vanuseks saamis v\u00f5imalik 100% kindlalt v\u00e4ita, et konkreetne koer ei haigestu hiljem PRA-sse. Selle haiguse v\u00f5imalikult varaseks diagnoosimiseks on maailmas v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ka muid erinevaid teste. PRA on ravimatu. On arvatud, et haiguse protsessi saab aeglustada toitumisega n\u00e4iteks manustada lisaks antioks\u00fcdante.<\/p>\n K\u00e4esoleval ajal on v\u00f5imalik PRA kindlaks m\u00e4\u00e4rata ka geenitestiga: https:\/\/secure.offa.org\/cart.html<\/a>. Samas on ka avalik andmebaas varem testitud koerte tulemustega. Koloboom (Coloboma<\/i>)<\/b> on silma kaasas\u00fcndinud arenguh\u00e4ire. Basenjide puhul on sageli tabandunud optiline n\u00e4rv. Koloboom on p\u00e4rilik, kuid t\u00e4pne p\u00e4randumise mehhanism pole teada \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00e4randub see ebaregulaarselt dominantselt. Koloboom v\u00f5ib olla erinevate raskusastmetega ja p\u00e4randuda ka \u00fcle p\u00f5lvkonna v\u00f5i mitme p\u00f5lvkonna. Seda saab oftalmoskoobiga diagnoosida juba alates 7 n\u00e4dala vanuselt, positiivse diagnoosiga koeri ei tohiks aretuses kasutada.<\/p>\n Sarvkesta d\u00fcstroofia ehk CD (corneal dystrophy<\/i>)<\/b> jaguneb t\u00fc\u00fcbiliselt kolmeks. K\u00f5ige sagedasem on epiteliaalne \u00a0CD, seda v\u00f5ib v\u00f5ib esineda ca\u2019 1-2 % basenjidest. Tavaliselt v\u00e4ljendub see valkjas-hallikate t\u00e4pikestena\/tuhmumisena silma keskosal. Neid tuhmunud kohti nimetatakse ka kolesteroolikristallideks. Tuhmumine v\u00f5ib elu jooksul areneda v\u00f5i ka kaduda. Tavaliselt see ei halvenda n\u00e4gemisv\u00f5imet ega elukvaliteeti.<\/p>\n Teised t\u00fc\u00fcbid on epiteeli erodeeriv ja endoteliaarne CD. Neid esineb v\u00e4ga harva. K\u00f5ige raskekujulisem on endoteliaalne vorm, sest see kahjustab sarvkesta sisemisi kihte, p\u00f5hjustab sarvkesta turset ja pimedust. K\u00f5ik CD-d on m\u00e4\u00e4ratavad oftalmoskoopiaga.<\/p>\n Kae ehk katarakt (cataract<\/i>)<\/b> on l\u00e4\u00e4tse l\u00e4bipaistmatuks muutumine, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada n\u00e4gemise \u00e4hmastumist. Kaed on mitut liiki, m\u00f5ned v\u00f5ivad olla ka p\u00e4rilikud. Kaasas\u00fcndinud ehk p\u00e4rilikku katarakti esineb ka basenjidel ja seda saab oftalmoskoobiga diagnoosida juba v\u00e4ga varases eas.<\/p>\n Hemol\u00fc\u00fctiline aneemia ehk HA<\/b> (hemolytic anemia<\/i>)<\/strong> on punaseid vereliblesid kahjustav haigus. Esimesed m\u00e4rgid v\u00f5ivad ilmneda enne koera enne1-aastaseks saamist ja surm j\u00e4rgneb aasta kuni kahe aasta jooksul. Esmased kliinilised tunnused on kaalukaotus\u00a0 ja letargia. HA on retsessiivne autosoomne haigus, mille puhul on tegemist ens\u00fc\u00fcmi p\u00fcruvaatkinaas ainevahetuse h\u00e4irega. T\u00e4nu diagnostikale \u00a0ja ennetustegevusele on t\u00e4nap\u00e4evaks HA muutunud \u00fcsna haruldaseks haiguseks kogu maailmas. HA-d saab diagnoosida anal\u00fc\u00fcsides p\u00fcruvaatkinaasi aktiivsust veres, OFA-s<\/a> on DNA-test, mida saab kasutada HA geeni avastamiseks.<\/p>\n IPEB (Immuonproliferative Enteropaty of Basenjis<\/i>) v\u00f5i IPSID (Immunoproliferative Small iIntestine Disease<\/i>)<\/strong>\u00a0 on krooniline soolestiku imendumisfunktsiooni h\u00e4ire. Selle tunnusteks on krooniline k\u00f5hulahtisus ja looma halb konditsioon. Haiguse t\u00e4pne p\u00f5hjus ja p\u00e4randumise mehhanism pole teada. Nii nagu paljud teised p\u00e4rilikud haigused, on selle avaldumine seotud mitmete geenidega (pol\u00fcgeene mehhanism) ning avaldumiseks on vaja mitmete asjaolude koosm\u00f5ju.\u00a0 Lisaks on basenjidel ka teisi krooniliste p\u00f5letikega kaasnevaid haigusi, mida v\u00f5ib m\u00f5jutada ka geneetiline taust. T\u00e4nap\u00e4eval on IPSID \u00fcsna haruldane kogu maailmas. Diagnoos kinnitatakse biopsiauuringuga. Haiguse s\u00fcmptomid hoitakse kontrolli all p\u00f5letikuvastaste ravimitega, vajadusel ka antibiootikumid haiguse \u00e4gedas faasis.<\/p>\n Puusad\u00fcsplaasia ehk HD (h<\/em>ip dysplasya<\/i> )<\/strong> esineb vahel harva ka basenjidel. HP on samuti multigeense ja pol\u00fcfaktoriaalse taustaga haigus, mispuhul on probleemiks reieluu pea l\u00f5tv \u00fchildumine puusanapaga. Diagnoos m\u00e4\u00e4ratakse r\u00f6ntgenpildi alusel. HP kliiniliseteks tunnusteks v\u00f5ivad olla lonkamine, v\u00e4henenud soov liikuda, hilisemas faasis ka lihaste k\u00f5hetumine puusa-reieluu piirkonnas.<\/p>\n Epilepsia<\/b> (epilepsy<\/i>)<\/strong> on ajutegevuse funktsionaalne h\u00e4ire ja aeg-ajalt diagnoositakse seda ka basenjidel. Eristatakse primaarset ja sekundaarset epilepsiat. Haiguse tunnuseks on krambihood, mille vahepeal v\u00f5ib koer olla pealtn\u00e4ha t\u00e4iest normaalne. Hoogude kestvus v\u00f5ib ulatuda m\u00f5nest sekundist m\u00f5ne minutini. Epilepsiat (eriti primaarset) peetakse ka suuresti p\u00e4rilikuks haiguseks, kuid nagu paljude teiste haigustega, pole t\u00e4pne p\u00e4randumise mehhanism teada. Esimesed tunnused ilmnevad enamasti ca\u2019 4-5 aastastel koertel, aga v\u00f5ivad avalduda ka varem. Epilepsia diagnoosimisel kasutatakse sageli ka nn. v\u00e4listusmeetodit ehk v\u00e4listatakse teised haigused, mis p\u00f5hjustavad krampe. Epilepsia puhul \u00fcritatakse ravimitega v\u00e4ltida krambihoogude teket.<\/p>\n Ts\u00fcstinuuria CN<\/strong> (cystinuria<\/em>) <\/strong>on p\u00e4rilik haigus, mis on tingitud ts\u00fcstiini (aminohape) imendusmish\u00e4irest neerutorukestes. Koertel, kellel on CN, neil ei toimi see s\u00fcsteem korralikult ja selle tulemusena on nende uriinis ebatavaliselt k\u00f5rge ts\u00fcstiinitase. Liigne kogus ts\u00fcstiini uriinis tekitab ts\u00fcstiinikristallikeste tekke, mis omakorda v\u00f5ib viia ts\u00fcstiinikivide kasvamiseni neerudes ja\/v\u00f5i p\u00f5ies. Kuna isastel koertel on pikemad ja kitsamad kusitid v\u00f5rreldes emastega, siis just isastel koertel v\u00f5ib tihedamini esineda \u00e4rritusi ja kuseteede blokeeringut kivide t\u00f5ttu. Isased koerad, kellel on CN, kannatavad pidevate kuseteede p\u00f5letike all, ja neil on risk kuseteede blokeeringuks, mis omakorda v\u00f5ib p\u00f5hjustada (kui koheselt ravi ei saa) neerukahjustust, kuseteede rebendeid ja ka surma. <\/p>\n Vaktsineerimisest<\/b><\/p>\n T\u00f5u algses ajaloos Euroopas (Inglismaal) ja USA-s oli kaua suureks probleemiks koertekatk. Enamus basenjisid suri just selle t\u00f5ttu. Probleem lahenes vaktsiini leiutamise ja kasutuselev\u00f5tuga. T\u00e4nap\u00e4eval vaktsineeritakse basenjisid vastavalt vaktsiini tootjate ja veterinaaride poolt soovitatud vaktsineerimisjuhistele. Korrektselt vaktsineeritud koera puhul peaks olema v\u00e4listatud v\u00f5i\u00a0 miinimumini viidud nendesse haigustesse haigestumine, mille vastu vaktsineeritakse.\u00a0 Eestis on hetkel kohustuslik vaktsineerida koera marutaudi vastu minimaalselt \u00a02aastase vahega. Kindlasti peaks koera vaktsineerima lisaks ka nn. kompleksvaktsiiniga (v\u00f5i ka monovaktsiinidega) \u00a0katku, parvo jt. viirushaiguste vastu vastavalt soovitatud skeemidele. On juhuseid, kus m\u00f5ned vaktsiinid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada reaktsioone, kuid need on reeglina lokaalsed (n\u00e4iteks\u00a0 turse v\u00f5i valulik s\u00fcstekoht) ja kaovad m\u00f5ne m\u00f5ne tunni kuni n\u00e4dala jooksul. \u00dcliharva v\u00f5ib nii basenjidel kui ka teistel t\u00f5ugudel esineda vaktsineerimisj\u00e4rgset v\u00e4ga tugevat reaktsiooni ehk anaf\u00fclaktilist \u0161okki. See tekib koera enda immuuns\u00fcsteemi reaktsioonist vaktsiinile ja selle teket on v\u00f5imatu ennustada v\u00f5i v\u00e4ltida. Anaf\u00fclaktiline \u0161okk v\u00f5ib olla eluohtlik. Kuna see tekib \u00fcsna kiirelt peale vaktsineerimist, siis on soovitav peale s\u00fcsti saamist viibida veel ca\u2019 15 minutit kliinikus, et vajadusel kiirelt abi saada.\u00a0 Oma koera vaktsineerimisse tuleb suhtuda vastutustundlikult, sest paraku pole viirushaigused kuskile kadunud \u2013 kuigi t\u00e4nu vaktsiinide kasutamisele on nende levik \u00f5nneks oluliselt v\u00e4henenud. Kuid n\u00e4iteks igal aastal tekib nii meil kui ka v\u00e4lisriikides parvo viiruse puhanguid, mis v\u00f5ivad kutsikatele ja noortele koertele olla letaalsed. Ka t\u00e4iskasvanud koerad v\u00f5ivad seda v\u00e4ga raskelt p\u00f5deda ning l\u00e4bip\u00f5demise tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da organismi eluaegsed kahjustused.\u00a0 V\u00e4ljaspool Eestit reisides tuleks kindlasti eelnevalt uurida infot v\u00f5imalike terviseriskide osas ja konkreetset riiki puudutavate reisitingimuste osas.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n T\u00e4iendavalt kasutatud allikad<\/strong><\/em><\/p>\n Basenji Club of America. https:\/\/www.basenji.org\/joomla\/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=110&Itemid=113<\/a><\/em> Skopek, E., Patzl, M., Nachreiner, R. F. (2006). Detection of autoantibodies against thyroid peroxidase in serum samples of hypothyroid dogs. AJVR, 6, 5, pp. 809-814.<\/em><\/p>\n Seavers, A., Snow, D. H., Mason, K. V., Malik, R. (2008). Evaluation of the thyroid status of basenji dogs in Australia. Australian Veterinary Journal, 86, 11, pp. 429.434.<\/em><\/p>\n \u00a0<\/em><\/p>\n Koostanud Tiina Tootmaa<\/strong>, veterinaar Basenji on \u00fcldiselt v\u00e4ga terve ja pika elueaga koerat\u00f5ug. Riikides, kus basenjisid on rohkem ja nende ajalugu on pikem, on leitud, et noorte ja keskealiste basenjide suurimaks \u00a0surmap\u00f5hjuseks \u00a0on liiklustraumad – Soomes n\u00e4itks ca\u2019 30 % k\u00f5igist surmadest. Kuid ka … Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":55,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-88","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/88","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=88"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/88\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2756,"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/88\/revisions\/2756"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/55"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.basenji.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=88"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nBasenjidel esineb ka healoomulist v\u00f5rkkesta pigmentatsiooni, mida v\u00f5idakse segi ajada PRA-ga. PRA-d on nimetatud ka basenji retinopaatiaks. PRA-ga koeri ei tohiks aretuses kasutada.<\/p>\n
\nKuigi basenjisid ei seostata eriti tihti CN-ga, siis viimasel ajal on seda haigust siiski t\u00e4heldatud. Haiguse raviks on kuseteede mehhaaniline puhastamine ja sobiv dieet.<\/p>\n
\n Svenska Basenjis\u00e4llskapet. http:\/\/www.basenji.se\/<\/a><\/em>
\n Suomen Basenjit. http:\/\/www.basenji.fi\/<\/a>Orthopedic Foundation for Animals. http:\/\/www.offa.org\/<\/a><\/em>
\n Victorian Basenji Breed Assossiation. http:\/\/www.vba.org.au\/what-is-a-basenji\/health-matters\/<\/a><\/em><\/p>\n
\n<\/em><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"