{"id":592,"date":"2013-03-01T11:38:00","date_gmt":"2013-03-01T11:38:00","guid":{"rendered":"http:\/\/basenji.ee\/?page_id=592"},"modified":"2016-03-19T19:20:27","modified_gmt":"2016-03-19T17:20:27","slug":"basenji-ja-maastikujooks","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.basenji.ee\/?page_id=592","title":{"rendered":"Basenji ja maastikujooks"},"content":{"rendered":"

\u00a0<\/b><\/p>\n

Maastikujooksud<\/b><\/p>\n

\u00a0<\/b>Maastikujooks on ala mis igal basenjil s\u00fcdame kiiremini p\u00f5ksuma paneb. See on ala milleks nad loodud on ja iga endast lugupidav basenji ka seda naudib.<\/p>\n

Mis on maastikujooks ja mida seal hinnatakse?<\/b><\/p>\n

Maastikujooks imiteerib jahti, kus koerad peavad avatud v\u00e4ljal saaki taga ajama. Saagiks on maastikujooksu puhul plastikust tuust, mida veetakse veomasina, trossi ja poide abil m\u00f6\u00f6da p\u00f5ldu pidevalt suunda muutes, et v\u00f5imalikult t\u00e4pselt j\u00e4ljendada trajektoori, mida \u00fcks saakloom reaalselt kasutada v\u00f5iks. Tavap\u00e4raseks raja pikkuseks on 400-1000m. Korraga on rajal maksimaalselt kaks koera. Koera sooritus algab siis, kui peibutis t\u00f5mmatakse liikvele, misj\u00e4rel koer lastakse stardis lahti ja tal on v\u00f5imalus j\u00e4litada peibutist. Koera sooritus l\u00f5peb siis, kui ta rajalt lahkub. Kohtunikud hindavad jooksutulemust 5 erineva parameetri j\u00e4rgi: kiirus, innukus ja j\u00e4litamine, arukus ja ajamine, paindlikkus, vastupidavus.<\/p>\n

Kiirus<\/span><\/em><\/p>\n

Koera kiirust hinnatakse v\u00f5rdluses teiste samast t\u00f5ust koertega. Koera kiirus ilmneb kogu jooksu ajal, seda on eriti h\u00e4sti n\u00e4ha pikkadel sirgetel ja hetk enne saagi tabamist. Kiirust hinnates arvestatakse koera v\u00f5imet liikuda t\u00f5ule omasel viisil. Kuna kiiruse m\u00f5\u00f5tmisel ei kasutata kella, siis on oluliseks n\u00e4itajaks koera v\u00f5ime liikuda vastavalt erinevatele maastikele.<\/p>\n

Eelistada tuleb koera kes jookseb madalalt, ennast maapinna kohale maksimaalselt v\u00e4lja sirutades ja saagile keskendudes.<\/p>\n

Innukus ja j\u00e4litamine<\/span><\/em><\/p>\n

Koer peab ajama peibutist innukalt stardist kuni raja l\u00f5puni. Koer peab t\u00e4pselt j\u00e4lgima peibutise liikumist, reageerima vahetult suunamuutustele ja p\u00fc\u00fcdma v\u00f5imalikult kiiresti peibutist tabada.<\/p>\n

Innukus ilmneb peibutise j\u00e4litamisel olenemata maapinna ebatasasustest v\u00f5i t\u00f5ketest sellel. Innukas koer j\u00e4tkab j\u00e4litamist hoolimata eba\u00f5nnestunud p\u00f6\u00f6retest, kukkumistest v\u00f5i peibutise kaotamisest. Stardis on koer
\nkeskendunud, t\u00e4helepanelik, j\u00e4lgib peibutist pidevalt. Peibutise j\u00e4litamisel: ajab p\u00fc\u00fcdlikult saaki nii, et vedaja on sunnitud peibutise enneaegse tabamise v\u00e4ltimiseks vedu kiirendama, \u00fcletab takistusi k\u00f5hklematult, s\u00e4ilib soov tabada peibutist isegi kui ta on sellest kaugele maha j\u00e4\u00e4nud. Peibutise tabamisel: koer ei pidurda, peibutis haaratakse t\u00e4iskiirusel ennast s\u00e4\u00e4stmata, s\u00e4ilib soov haarata peibutist ka siis kui teine v\u00f5istleja on selle juba tabanud.<\/p>\n

Arukus ja ajamine<\/span><\/em><\/p>\n

Arukus ilmneb j\u00e4litamisel kui koer valib jooksuraja nii, et v\u00f5imalikult h\u00e4sti saaki tabada. Koer oskab \u00e4ra kasutada erinevaid pinnavorme, kaasjooksja liikumist ja peibutise liikumissuunda selleks, et sundida peibutis kergemini l\u00e4bitavale avamaale.<\/p>\n

Paindlikkus<\/span><\/em><\/p>\n

Paindlikkuseks nimetatakse koera v\u00f5imet kiiresti ja kergelt vahetada jooksusuunda. Koer peab suutma s\u00e4ilitada jooksur\u00fctmi maastikul olevatest takistustest ja pinnavormi muutustest hoolimata.<\/p>\n

Vastupidavus<\/span><\/em><\/p>\n

Vastupidavuseks nimetatakse koera v\u00f5imet l\u00e4bida kogu distants heas vaimses ja f\u00fc\u00fcsilises vormis. Koera vastupidavus on f\u00fc\u00fcsilise ja ps\u00fc\u00fchilise vastupidavuse summa.<\/p>\n

 <\/p>\n

\"maastikujooks\"<\/p>\n

Mida on vaja maastikujooksul osalemiseks?<\/b><\/p>\n

\u00a0Maastikujooksu v\u00f5istlustel saavad osaleda basenjid, kes on v\u00e4hemalt 15 kuud vanad. Proovijooksudel saab aga loomulikult k\u00e4ia ka noorema koeraga.<\/p>\n

Selleks et v\u00f5istelda on koeral on vaja v\u00f5istlusraamatut. V\u00f5istlusraamat v\u00e4ljastatakse Eesti Kennelliidu registris olevale koerale. V\u00f5istlusraamatu v\u00e4ljastamiseks esitab koera omanik avalduse, mis vormistatakse EHLi poolt kinnitatud blanketile. V\u00f5istlusraamat v\u00e4ljastatakse peale koera testjooksu positiivset sooritamist.<\/p>\n

V\u00f5istleval koeral peab olema FCI n\u00f5uetele vastav suukorv ja v\u00f5istlusmantel ( punane, sinine v\u00f5i valge) ning kaelarihma kasutamisel mittepoov kaelarihm. Kui oled v\u00f5istlustele tulemas esimest korda, siis saab suukorvi ja vesti ka kindlasti m\u00f5nelt teiselt basenjiomanikult laenata.<\/p>\n

\u00a0Liskas peab koeral olema kaasas tema vet.pass, mis sisaldab infot tehtud vaktsiinide kohta. Koer peab olema vaktsineeritud vastavalt EKL-i ja Eesti Vabariigi m\u00e4\u00e4rustele.<\/p>\n

V\u00f5istluse k\u00e4ik<\/b><\/p>\n

V\u00f5istlustele ei tohi tulla emase koeraga, kellel on jooksuaeg (isegi mitte lihtsalt niisama pealtvaatajana).<\/p>\n

Tule v\u00f5istluspaika aegsasti, mitte viimasel hetkel.<\/p>\n

V\u00f5istluspaika saabudes tuleb k\u00f5igepealt anda v\u00f5istlusraamat sekretariaati ja vajadusel tasuda osav\u00f5tutasu.<\/p>\n

Veterinaarkontroll tuleb l\u00e4bida v\u00e4hemalt 1 tund enne oma t\u00f5u v\u00f5istluse algust juhul kui v\u00f5istluskutses ei ole m\u00e4rgitud teisiti.<\/p>\n

Koerad v\u00f5istlevad kataloogis m\u00e4\u00e4ratud t\u00f5ugude j\u00e4rjekorras. Koerad v\u00f5istlevad paarikaupa. Paarid moodustatakse loosimisega.<\/i> Juhul kui koeri on t\u00f5us v\u00f5i v\u00f5istlusklassis paaritu arv, v\u00f5ib loosimisel paariliseta j\u00e4\u00e4nud koer v\u00f5istelda \u00fcksinda.<\/p>\n

J\u00e4lgi, millal toimub sinu t\u00f5u startide loosimine \u2013 sealt saad teada millal on sinu koera kord osaleda! Sekret\u00e4r annab igale osalejale stardinumbri mis on vastavalt sinist v\u00f5i punast v\u00e4rvi. See t\u00e4histab v\u00f5istlusmantli v\u00e4rvi \u2013 sinu koer on vastavalt kas punase v\u00f5i sinise v\u00f5istlusmantliga. See sedel mille sekret\u00e4r sulle annab on vajalik paber \u2013 selle pead andma stardis saatjale, \u00e4ra seda kaota!<\/p>\n

Koer peab enne jooksusooritust olema korralikult soojendatud \u2013 liigu oma koeraga kiirel tempol piisavalt enne starti minemist! \u00c4ra unusta et ka kahejalgsed tippsportlased ei saabu maratonijooksule ilma soojenduseta.<\/p>\n

J\u00e4lgi kogu aeg, millal on sinu stardij\u00e4rjekord. Saabu starti aegsasti, kohe kui eelmised koerad on oma jooksu l\u00f5petanud ja rihmas. Sinu koeral peab olema selleks ajaks juba seljas v\u00f5istlusmantel ja kaelas sobilik mittepoov rihm. \u00c4ra unusta suukorvi! Saatja kontrollib, kas varustus on koerale sobilik \u2013 seda sinu koera ohutuse huvides. V\u00f5istlusmantel ei v\u00f5i olla liiga suur, suukorv peab olema korrektne ja koerale sobilikus suuruses. Kui sa ei tea, kas see on \u00f5ige, konsulteeri enne v\u00f5istlust atesteeritud saatjatega v\u00f5i Eesti Hurtade Liidu liikmetega kes kindlasti oskavad anda n\u00f5u.<\/p>\n

T\u00e4ida k\u00f5ik saatja k\u00e4sud \u2013 enne starti selgitab ta, kuidas saatmine toimub (nt. kui saatja \u00fctleb \u201dstart\u201d, lastakse koerad lahti). Kindlasti ei v\u00f5i koera lahti lasta liiga vara!<\/p>\n

Jooksusoorituse j\u00e4rgselt pane koer rihma ja mine kohe jalutusk\u00e4igule, kuni koera hingamine on t\u00e4ielikult taastunud ja rahulik. \u00c4ra j\u00e4\u00e4 seisma ja teistega lobisema \u2013 sinu koera tervis on k\u00f5ige t\u00e4htsam! Anna koerale juua.<\/p>\n

Iga soorituse j\u00e4rgselt saadavad kohtunikud oma punktid sekret\u00e4rile, kes teavitab sellest osalejaid ning kirjutab tulemused v\u00f5istlusraamatusse. Sekret\u00e4r annab teada, kes p\u00e4\u00e4sesid finaali ning loositakse finaaljooksude startide j\u00e4rjekord.<\/p>\n

V\u00f5istlus koosneb eel- ja finaaljooksudest. L\u00f5pptulemuse saamiseks liidetakse eel- ja finaaljooksu punktid.<\/p>\n

Koerad, kes ei saavuta eeljooksus v\u00e4hemalt poolt (50%) v\u00f5imalikust punktisummast, ei v\u00f5i finaaljooksudest osa v\u00f5tta. Juhul kui finaaljookse ei saa mingil p\u00f5hjusel l\u00e4bi viia, tehakse paremusj\u00e4rjestus eeljooksude punktisummadele p\u00f5hinevalt.<\/p>\n

Kui sinu koer ei p\u00e4\u00e4senud seekord finaali, saad sekret\u00e4ri k\u00e4est jooksuraamatu kohe, kui sellesse on kantud k\u00f5ik vajalikud andmed. Loomulikult hoolid enda koerast nii palju, et ei j\u00e4\u00e4 kohe peale jooksusooritust sekret\u00e4ri juurde tulemusi ootama, seda teed sa ju peale seda kui oled oma koera \u201dmaha jahutanud\u201d. \u00c4ra ole koera peale pahane k\u00f5ik p\u00e4evad ei ole vennad.<\/p>\n

Kui sinu koer aga p\u00e4\u00e4ses edasi finaali, mine koeraga uuesti veterinaarkontrolli. Ilma veterinaarkontrolli uuesti l\u00e4bimata koera finaaljooksudele ei lasta.<\/p>\n

Finaaljooksude paarid moodustuvad eeljooksude paremusj\u00e4rjestuse alusel. Juhul kui finaaljooksudel osaleb t\u00f5ust v\u00f5i v\u00f5istlusklassist paaritu arv koeri, jookseb eeljooksudel v\u00e4ikseima punktisumma saanud koer \u00fcksinda. Paaride stardij\u00e4rjekord ja mantli v\u00e4rvid finaaljooksus loositakse.<\/p>\n

Koerte soojendamine ja jahutamine enne finaaljoosku toimub samamoodi kui varem eeljooksudes kirjeldatud sai. Samuti start ja sellega seonduv.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on \u00fcle j\u00e4\u00e4nud vaid oodata \u2013 finaaljooksude punktid tehakse tihti teatavaks alles auhinnatseremoonial ning jooksuraamatud antakse osalejatele tagasi selle raames. Juhul kui kaks v\u00f5i enam koera on finaaljooksude j\u00e4rel v\u00f5rdse punktisummaga, saab finaaljooksudel rohkem punkte saanud koer parema koha. Juhul kui koerte punktisumma on ikka v\u00f5rdne, saab parema koha koer, kelle finaaljooksu punktid on j\u00e4rgnevates alades t\u00e4htsusj\u00e4rjekorras paremad: innukus, paindlikkus, taiplikkus, kiirus ja vastupidavus.<\/p>\n

Viisakas on apodeerida ka teistele t\u00f5ugudele, mitte vaid enda omale ning nii palju kannatust v\u00f5iks ikka olla, et peale enda t\u00f5u autasustamist vaatad ka teised l\u00f5puni mitte ei torma minema.<\/p>\n

Saan aru, et sul on n\u00fc\u00fcd olnud pikk p\u00e4ev, oled v\u00e4sinud ja m\u00f5tled vaid sellele kuidas koju saada, kuid enne lahkumist v\u00f5iksid vahest k\u00fcsida kas toimkond vajab abi raja kokku korjamisel, asjade pakkimisel v\u00f5i tassimisel v\u00f5i milleski muus. Reaalselt on siiski olukord selline et toimkonna telk seisab keset p\u00f5ldu nii enne osalejate saabumist kui ka uhkes \u00fcksinduses tihti veel tund aega peale viimase lahkumist. Ning t\u00f6\u00f6 paberimajandusega kestab veel koduski edasi.<\/p>\n

 <\/p>\n

Maastikujooksu sertifikaat (SERT)<\/b><\/p>\n

Sertifikaat antakse koerale, kes saavutab v\u00e4hemalt 2\/3 maksimaalsest v\u00f5imalikust punktisummast j\u00e4rgmistel tingimustel:<\/p>\n

1) maastikujooksu sertifikaadid antakse v\u00f5istlusklassi parimatele koertele, kes ei ole veel saanud maastikujooksu CH tiitliks vajalikku arvu sertifikaate (CH tiitliks on vaja 5 sertifikaati)<\/p>\n

2) \u00fchel aastal v\u00f5ib koerale omistada maksimaalselt 4 sertifikaati<\/p>\n

3) puuduva(te) munandi(te)ga koerale sertifikaati ei anta<\/p>\n

4) juhul, kui suurima punktisummaga koeral ei ole \u00f5igust SERTi, vastu v\u00f5tta, omistab kohtunik SERTi suuruselt j\u00e4rgmise punktisumma saanud koerale, kes saab SERTi vastu v\u00f5tta<\/p>\n

Sertifikaadid jagatakse j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n